Vundament on iga hoone nurgakivi – selle stabiilsus, vastupidavus ja soojapidavus määravad kogu ehitise pikaealisuse ning energiatõhususe. Eriti Eestis, kus kliima on niiske ja talved külmad, on vundamendi soojustamine ja niiskustõke kriitiliselt olulised.
Olgu tegemist uusehitise või vana maja vundamendi soojustamise ja renoveerimisega, korrektselt tehtud vundamenditööd tasuvad end pikas perspektiivis alati ära.
Vundamendi ja sokli soojustamine on strateegiline investeering, mis parandab oluliselt hoone energiatõhusust, vähendab küttekulusid ning kaitseb konstruktsioone külmumise ja niiskuse kahjuliku mõju eest. Soojustamisel kasutatakse erinevaid materjale ja meetodeid, olenevalt vundamendi tüübist ja seisukorrast. Nii plaatvundamendi, lintvundamendi kui ka näiteks vana palkmaja maakividest vundamendi soojustamine erinevad üksteisest märkimisväärselt, olles tingitud nende vundamenditüüpide ehituslikust olemusest ja soojuskadude leviku eripäradest.
Kaks enim kasutatavat lahendust on:
– Vundamendi soojustamine EPS-iga (vahtpolüstüreeniga) ehk penoplastiga – see on laialt levinud meetod, pakkudes suurepärast soojusisolatsiooni ja niiskuskindlust, sobides hästi sirgete betoonpindade katmiseks. See on sageli ka taskukohaseim lahendus, kus vundamendi soojustamine ja selle hind on tellijale optimaalses tasakaalus.
– PUR vahuga vundamendi soojustamine – kaasaegne lahendus, kus pihustatav vaht paisub kuivades ning täidab hermeetiliselt kõik praod ja avaused. Tavaliselt kasutatakse seda keerulisemate, ebatasaste pindade või just vanade maakivivundamentide puhul, kus plaatide paigaldamine oleks võimatu.
Ehkki ehituslikult on parimaks lahenduseks vundamendi soojustamine väljast, on teatud erijuhtudel (näiteks muinsuskaitse all olevate fassaadide või tiheasustuse puhul) ainuvõimalik vundamendi soojustamine seestpoolt. See tähendab isolatsiooni paigaldamist keldri või sokli siseküljele. Seda lahendust soovitatakse vaid äärmisel vajadusel ning hoolika arvutuse alusel, kuna risk kondensniiskuse tekkeks konstruktsiooni sees on oluliselt suurem.
Iga vana maja kordategemine peaks algama vundamendi seisukorra hindamisest. Enne tööde alustamist on kriitilise tähtsusega tuvastada kahjustuste ulatus: kas vajalik on kapitaalne vundamendi renoveerimine koos lahtikaevamise ja toestamisega või piisab vaid lokaalsetest vundamendi parandustöödest.
Vana vundamendi taastamine on tavaliselt mitmeetapiline protsess, mis võib sõltuvalt olukorrast sisaldada järgmisi töid:
– vajunud vundamendiosade stabiliseerimine ja toestamine;
– suurte pragude ja tühimike täitmine (injekteerimine või täisvalamine);
– lagunenud betooni või krohvi eemaldamine ja uue pinna viimistlemine;
– uue hüdroisolatsiooni ja drenaaži paigaldamine, et juhtida vesi majast eemale.
Teistsugust tähelepanu ja spetsiifilisi oskusi nõuab aga palkmaja vundamendi renoveerimine – sageli on tegemist maakivivundamendiga. Palkmaja puhul on renoveerimine tihedalt seotud ka alumise palgirea seisukorraga. Tihti tuleb maja tungraudadega üles tõsta, et asendada mädanenud palgid ja valada kividele uus, sirge ja stabiilne betoonvöö.
Soojustus üksi ei aita, kui vesi pääseb konstruktsiooni. Seetõttu käivad vundamendi soojustamine ja niiskustõke käsikäes. Professionaalne vundamendi hüdroisolatsiooni paigaldus tagab, et pinnasevesi ei kahjusta soojustust ega seina.
Professionaalsed vundamenditööd
Meie eesmärk Polymexis on pakkuda terviklikke lahendusi. Teostame kõiki vajalikke töid alates hüdroisolatsioonist ja soojustamisest kuni lõppviimistluseni.
